Esmaabi mäng
Osalejate arv: võistkondi (2 - 4 inimest võistkonnas) vastavalt osalemissoovile
Mängu eesmärk on läbi praktika näidata inimestele, millised oskused oleksid vajalikud päästmaks kannatanu elu õnnetusjuhtumite ja eluohtlike haigusseisundite korral.
Mängu kirjeldus:
Mängu võime korraldada Teile sobival ajal. Selleks paigaldame me ”kannatanule” (vastava väljaõppe saanud inimene) haavamulaazid ning varjame ta teiste võistkondade eest. Mäng algab, võistkonnad saabuvad kannatanu juurde ühekaupa. Võistkond peab kannatanule viie minuti jooksul andma esmaabi, et kiirabil oleks saabudes võimalik töö üle võtta ilma et tal tuleks lihtsalt nentida, et ”nüüd on juba liiga hilja”. Kõik situatsioonid on valitud vastavalt sellele, et reaalses elus ilma viie minuti jooksul abi saamata oleks selline asi tõenäoline. Võistkond ei tohi ka kannatanule lisavigastusi tekitada.
Kohtunik jälgib mängu ja annab punkte vastavalt sellele, kui edukas on võistlejate esinemine.
Esmaabikoolitus
Osalejate arv: teoreetilist poolt saavad kuulata nii paljud, kui huvi tunnevad – praktikaga niipaljud kui hiljem näidatud ajavahemike sisse mahub
Koolituse eesmärk on õpetada inimestele selgeks vähemasti mõned neist oskustest, mis on olulised sel juhul, kui kannatanu elu või surm sõltuvad mitte kiirabist, vaid tavakodanikust.
Koolituse kirjeldus:
Kõige mõistlikum oleks avada punkt, kus meie lektor teatud kella-aegadel koolitusi alustab ja kuhu saavad kõik huvilised koguneda. Selle saaks siis varem välja hõigata. Välja on pakkuda järgmised moodulid:
1. Elustamise koolitus
Eesti on maailmas esikohal südame-veresoonkonna haigustesse surevuselt
(Infarktid, insuldid, muu sarnane - seisundid, mis enamasti vajavad
elustamist. Elustamisel pole mõtet, kui seda ei alustata 5 minuti jooksul,
kiirabi aga istub tavaliselt sel ajal alles autosse.). Elustamist peaks oskama iga inimene, sest tavaliselt elustatakse just oma lähedasi ja 85% juhtudest toimub see öösel, kus elustab naine oma meest.
2.Traumaasendi andmine
Avariide, kõrgelt kukkumiste, pea ees madalasse kohta sukeldumsite puhul peame me alati kahtlustama, et kannatanu selg ja kael võivad olla viga saanud. Kui nii on juhtunud, siis on väga tõenäoline, et kannatanu hakkab minutite jooksul oksendama (seljaaju põrutus), kui selline kannatanu on selili ja teadvuseta, siis tõmbab ta oksemassid enesele hingamisteedesse ja kopsu. Okse kopsus tapab – kui kannatanu ei lämbu kohe, siis köhib ta järgmiste päevade jooksul oma maohappe poolt läbisöövitatud kopsud tükkhaaval välja. Seepärast on oluline, et kannatanu pöörataks küljele, kuid seda nii, et seljaaju lõplikult läbi ei lõigataks – ”ühe-tüki-printsiibil”.
3. Šokiasendi andmine ja verejooksu peatamine
Suurim viga, mida tehakse ikka ja jälle, on see, et teadvuse kaotanud inimest hoitakse istuvas või püstises asendis. Nii tehes on kannatanu hingamisteed suletud ja ta jääb oma ajurakkudest ilma enne kui kiirabi saabub. Teadvusekaotuse korral (näiteks oluline teada ka päikesepiste puhul) tuleb kannatanule anda šokiasend.
Verejooks on see, mis tapab esimesena. Verejooksu peatamine tundub lihtne, kuid tänapäeval on asjad ka selles vallas muutunud: kas teadsite, et žgutt mitte ei peata verejooksu, vaid hoopis suurendab seda? Tänapäeval on verejooksu peatamiseks kaks meetodit: surve haavale ja surveside. Kuidas seda aga teha, kui tegemist on näiteks lahtise luumurruga? Vältida tuleks ju rasvemboolia teket? Just seda neile ja ka paljudele teistele küsimustele kavatsemegi me vastused anda.