21.00 Muusikaline tervitus.
Kui külalised jõuavad peopaika, võtab nad vastu torupillimees. Kuni külalised valivad istekohti arendavad sama muusikalist motiivi edasi viiul, kannel, lõõts ja vilepill.
Peojuhtide pöördumine.
Humoorikas rituaal - "viljahundi teretamine" , ning ülevaade toimumahakkava kohta peojuhtidelt.
Kuni lauale kantakse toitu, mängivad pillimehed rahulikku taustamuusikat erinevatel pillikoosseisudel: lõõtsad, kandled, torupillid, vile- või sarvepill, bass , mandoliin jne
21.30 – 22.00 Algab peoõhtu meelelahutuslik osa.
Toidu kõrvale võivad külalised nautida rahvatantsijate suurepärast esinemist.
Sellele järgneb sõnaline etteaste eesti rahvapärimuste baasilt. Muinasjutt, mis on ette kantud pantomiimilis-internatsionaalses laadis.
Soojenduseks ja publiku rahumeelseks kaasahaaramiseks pakuvad peojuhid välja lihtsaid ja lõbusaid jõukatsumisi (oma jala tõstmine, loogu alt pugemine jne) Iga julge proovija saab tasuks väikese meene (õlest ehtekese).
Järgmiseks haaratakse enamus vaatajatest kaasa laulumängudesse. Lihtsa liikumisega ja ettelaulmisega laulumängud on toredada nii kaasa mängida kui ka kõrvalt jälgida.
22.00 Tausta- ja tantsumuusika
Külalised saavad tantsust-mängust puhata, omavahel vestelda. Kostab rahvalik muusika.
22.30 Tõotused – lubadused
Piduliste esindaja – nn taluperemees – annab "rukkihundile" nagu ka oma sulastele, tüdrukutele ning pererahvale tõotuse uueks aataks.
• Iidsete rituaalide läbimängimine.
• Tinavalamine
• Kaasa ennustamine
• Jõu- ja osavusproovid
• Lõpetuseks ringmäng, mis kaasab kõiki pidulisi.
23.00 Muusikaline hingetõmbepaus. Pillitutvustus ja orkestrimäng
Järgneva pooltunni jooksul tutvustatakse külalistele eesti rahvapille, nendega seotud uskumusi. Kui pillid ära nähtud, pakutakse külalistele võimalust ise musitseerida. Publiku seas jagatakse soovijatele lihtsaid instrumente (kellad, kuljused, kilgid jne) värsketel pilliomanikel palutakse tõusta ning moodustada juhtmängijate (lõõtsad) ümber orkester.
Ühele külalistest usaldatakse dirigendiroll. Tõeliselt uhke ja esinduslik muusikakollektiiv esitab lauasistujatele rahvaliku loo.
23.30 Jõulusoku külaskäik
Müstiline Jõulusokk on eestlaste õnnetooja ning uuemal ajal ka kingipakkide jagaja. Kui tal juhtumisi kinke varuks pole, on temast sellegipoolest lusti igaühele.
23.50 Lõpusõnad ja sabatants
Peojuhid lausuvad lõpusõnad. Tänavad külalisi tulemast.
Traditsioonilise lõputantsu, voortantsuga, keritakse peoseltskond rõõmsaks puntraks, tants lõpeb tavaliselt vennastumise ja siiraste tänusõnadega.